Tahvel lukku ja kiireks

1. Kuidas Androidi tahvlil hallata installeerimist ja mahainstalleerimist ning ka seadete muutmist jms asju?

Selleks soovitatakse kasutada APP LOCK rakendust
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.domobile.applock

Siin saate panna lukku seaded üldiselt (ei saa seadeid muuta), lisaks veel Play pood kui ka kõik muud võimalused seadmes tühjendustöö tegemiseks.

Samas probleemiks on see, et installida maha ehk eemaldada saab ka programmide üldloetelust. Seda kahjuks applock ei piira.

2. Kuidas panna ülemäärased programmid kinni, et nad ei töötaks.
a. ära luba värskendusi = programmid ei uuenda ennast pidevalt
b. kasuta mõnda abiprogrammi

Clean Master
Selle programmi Widgeti võiks panna hiljem ka esilehele, siis saab sealt mugavalt töösse jäetud ajsu kinni lükata.
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.cleanmaster.mguard

Advanced Task Killer Free
https://play.google.com/store/apps/details?id=com.rechild.advancedtaskkiller

AppDialer
Kuna vanemale samsungile ei ole sisse ehitatud lokaalselt appide otsingut, siis vaadates oma "300" pealist programmiloetelu läheb asi silme eest ikka suht kirjuks. Sisseehitatud lahendus on võtta menüüst tähestiku järjekorras ja siis leht lehe haavla otsida asju taga.

Lihtsam lahendus on aga installeerida App Dialer ja siis sealt "välja helistada-tinistada" oma otsitud programmikesed.

https://play.google.com/store/apps/details?id=name.pilgr.appdialer

Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus

Mõtted, teemad ja lahendused, mida kasutame meie.
NB! Meil on jagatud tahvelarvutid, mitte ei ole individuaalsed. Kui teil on kasutuses 1:1 tahvlikasutus, siis on hoopis teised lahendused.

Inimesi (õpetajaid) puudutav:

• kes vastutab tahvlite eest? mida vastutaja st. jälgib iga nädal (üldine seisukord, laadimine, kas ei ole äkki vahepeal ära varastatud vms). Vahel sobiks selleks mõni aineõpetaja, kelle ruumis tahvlid on hoiul või ka see, kes on lihtsalt enam tehnokraat kui teised.
• ohutus- ja kasutusjuhendi selgitamine, allkirjade võtmine (töökaitse teema). Kui ei ole selgitatud, siis ei ole võimalus võtta ka töötajat vastutusele. Lisaks kui inimene teeb teadmatusest valesid otsuseid, siis on selle eest vastutav see, kes on jätnud inimese koolitamata.
• reeglistik kasutamiseks - laenutusgraafik, kokkulepped kuidas asi tagasi tuuakse, kuidas transporditakse klassist klassi jne. Kui on ühised reeglid, siis rikneb tehnika vähem. Samamoodi saavad kõik näha, kes kui palju kasutanud on kui ka seda, et millal on tahvlikesed vabad kasutamiseks. See aitab kooli mugavalt teha ka statistikat. Nt kasutage selleks e-kalendri võimalust või halval juhul siis paberkandjat.
• esmakoolitus tahvli kasutamiseks + appide laadimiseks, kirjeldamiseks (jaotamiseks ainetunniti ntx). Kõige mõistlikum on paluda õpetajatel ise protsessis osaleda, sest siis õpib kõige enam. Kui mulle tuuakse õpetajana ette 300 programmiga tahvel, siis ei oska ma sellega ju muud esialgu teha kui internetti minna. Kui sa aga ise oled pannud mingeid asju peale, siis osatakse ka märgata kui lapsed seda tunnis teevad, kui nad satuvad hätta, kui nad ei leia vajalike asju üles jne. KAASAMINE!!! on kõige olulisem. Kaasata võib ka muidugi õpilasi;)
• jätkukoolitused programmide teemal ainegruppides - kui me koos vahetame kogemusi, siis parandab see kõikide õpetajate loomingulisust, kogemust programmidest kui ka metoodikate kasutamist, mida koolis tunnis võiks proovida.

Tehnilist puudutav:

• appide laadimine ja seadistamine NB! Pigem ei soovita panna paika "automaatset värskendust", sest siis tegeleb tahvel enamuse ajast uuenduste otsimisega ja tõmbab sellega mälu tühjemaks.
• kindlasti tuleb peale panna viirusetõrje ja mingi cleaner või app manager, milles näete mis programmid on hetkel töös. Viimasega saate edukalt 2 nupuvajutusega eemaldada mälus olevad programmid ja tahvel muutubki kenasti kiiremaks. See tuleb selgeks õpetada nii lastele kui õpetajatele.  
• appide laadimiseks soovitan luua üks konto koolile, siis on teil Google Play all olemas loend, mida mugavalt installeerida (ei pea enam netist taga otsima asju ükshaaval).
• kooli konto eemaldamine peale appide installeerimist (kui te ei ole pannud tahvlit lukku mõne appiga) - kuigi laps peab appi laadimiseks sisestama oma enda konto, võtab see siiski veidi enam aega, kui lihtsalt klõps vajutamine installeerimiseks. Samamoodi kui ta ei ole piisavalt väle, siis saab lihtsal teada, kes see rumaluke oli, kes enda konto kooli tahvlisse "unustas". Peale seda algab loomulikult õpetajapoolne kasvatustegevus õpilasega.
• Kui vajate appide ja seadete lukkupanemiseks ku ka töös oleva appiloendi puhastamist, siis seda saab edasi lugeda siit: http://pgnutikad.blogspot.com/2013/10/tahvel-lukku-ja-kiireks.html 
• Kui mõni õpilane nullib ära kogu tahvliga tehtud töö ehk resetib või paneb peale mingi imeparooli, siis selle kohta kehtib reegel: kõik probleemid peab õpilane ise või vastava õpilane koolile heastama. Kui lasti kogu appide loend taevasse, siis on õpilasel võimalik peale tundi tulla ja kogu tarkvara ise ükshaaval peale lasta. Tegevus on hariv ja õpetlik ning seadusega lubatud! Usun, et pärast seda pole kellelgil tuju kooli tahvlites trikke teha.
• igale tahvlile tuleks panna oma nr. (numeratsioon, märgis) - lihtsalt saab kergemini aru millise tahvliga on probleem, kes mida kasutab jne. Soovituslikult tuleb hoida tahvlid kapis ka kenasti järjekorras.
• kapp, kus on tehnika võiks kuidagi sisaldada võimalust ka laadimiseks, ei pea ostma kallist asja, võib koos kooli tööõpetusega midagi põnevat leiutada. Oluline on aga see, et tahvel oleks turvaliselt hoitud. Vajadusel jagage eri ruumidesse tehnika (hajutage) kui teil on tunne, et koolikeskkond ei ole piisavalt turvaline (nt õpetajate tuba on koht, mis pole kunagi lukus)
• igas tahvlis peab olema sees oma konto (failihoidla pilveteenus), kus hoitakse salvestatud tööd. Seda võiks hallata ikkagi õpetajad ise. Mõistlik on mitte jagada kontosid selles osas tahvlite vahel, sest siis saavad kontod lihtsalt kole kergesti täis. Mõistlik oleks loodud kontole teha klasside kaupa kaustad ja siis sinna alla kasutatava õpilase kausta. Õpetaja saab aga asjale oma pärisarvutist üle neti ligi. Muidugi võiks iga õpilane kasutada oma isiklikku kontot, aga sisse-välja logimise õpetamine ja kontode lisamine ja eemaldamine ajab asja liiga keerukaks (tahvel on algselt mõeldud individuaalseks seadmeks, seega tal pole ka hetkel vajalikku funktsionaalsust, et saaks mitu inimest korraga kasutada).
• ideaalne oleks kui ekraanil oleks (enne logimist) töölaual näha pildina kes on tahvli kasutajad, mis klassidest. Nii on mugav tuvastada, kes vastutab tahvli eest õpilaste hulgas.
• Lisaks võiks olla tahvel eesti keeles, tuttuminek ekraanil seadistatud 3-5 minuti peale
• Ja kõige olulisem ikka kõige lõpus - tahvlite ümber peavad olema KAANED!!! Kui ei ole häid nahast/plastikust raamatu moodi kaasi, siis on teil kogu tehnika üsna kiiresti kriibitud või maha kukkunud. Raamatukaaned võimaldavad ka tahvlit erimoodi üles/alla tõsta.

Õppetööd puudutav:

• reeglid kasutamiseks:
• igal tahvlil on oma kasutaja (d), st ei ole nii, et võtan selle tahvli mille soovin.
• enne tahvli kasutamisest pese käed ära!!!!
• kindlasti peavad olema reeglid appide laadimiseks, seadme turvaliseks kasutuseks ja õppetöös osalemiseks. Lastele tuleb asju õpetada ja ka meelde tuletada!!
• reeglid tasub luua koos õpilastega ning plakatina kleepida igas klassis "seinale" nähtavale kohale. Muidugi oleks mõistlik enne õpetajatega läbi rääkida, et millised on üldised reeglid, mille vastu terve kool ei tohiks eksida (ja siis igas tunnis õpetaja koos õpilastega saab neid reegleid uuesti avastada). Ärge olge pelglikud ka uuenduste suhtes, kui miski reegel ei tööta, siis tuleb seda uuendada!

Alati küsitakse, milline peaks olema kodukord seoses tehnikaga. Vastuseks on see, mida teie oma koolis tahate teha.

Pelgulinnal on näiteks Wifi kasutamise eeskiri: http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/oppetoolid/wifi-kasutamine

Seoses e-ohutusega oleme koostanud õpilastega koostöös ka üldised käitumissoovitused (mis ripuvad hetkel arvutiklassis seinal). Mingi aeg viime need ka elektrooniliseks. Kuid arvata on, et suurema vidinakasutusega tuleb neid reegleid ka täiendama asuda, seega hetkel pigem tegeleme üldise teavitustööga ja kokkulepete sõlmimisega, et sellest aretada välja just need reeglid, mis meil ka toimivad. Nt. pole mõtet ju luua reeglistikke, millest ei pea kinni ei kolleegid ega ka lapsed ise.

Kuidas reegleid luua: siin on selleks väike inglise keelne õpetus:
https://docs.google.com/document/d/1ExL43WE9srXUD6DYKD35mJZtSOTcA76LbAgtaAILUrg/edit?usp=sharing

Ohutusjuhend Galaxy Tab 10

Kuna meie koolis on kasutuses Galaxy Tab 10, siis oleme loonud ka vastava ohutusjuhendi (lühijuhend).

Pikemalt loe siit:

https://www.emt.ee/files/eshop/files/Kasutusjuhend%20Samsung%20Galaxy%20Tab%202%2010.1%20P5100le_EST

Kuidas osta tahvlit (kooli)?

Erinevate tahvelarvutite plusse ja miinuseid vaagides olen enda jaoks (Birgy Lorenz) teinud kõigepealt selgeks, mida üks ja teine tahvel võimaldab. Kõige koledam on Eestis aga see, et teatud tarkvara eelistamiseks või mitte-eelistamiseks tuuakse väiteid "see oli esimene" või et "ma ei saa muud kasutada kuna meil on teised kõik sellised". Seega kõigepealt tuleks jätta kõrvale usuküsimus, siis aga tuleb saada aru, et erilisus on see, mis on eestlase tugevus. Kui me oleks ainult ühe asjaga ainult turvaliselt oma elus harjunud, siis me sureme lihtsalt välja või maksame kohutavalt peale, et see "üks ja õige" oleks meie õuel.

Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise enda jaoks oluliseks olen pidanud):

Apple toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist)
+ kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on suurepärane
+ kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk
+ paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt
- kallis (pea 50% teistest kallim)
-  eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud
- vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara üldse alla laadida

NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks), ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti (lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca 2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada..

NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli. 

Apple koolis - http://applekoolis.blogspot.com/

Windowsi toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise appe teha ja neid levitada)
+saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega kasutaja (väga tavaarvuti sarnane)
+on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga seadmesse sisse panna
+ appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA
+ on odavam kui Apple toodang
+kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!!
+kaasa tuleb Microsoft Office tasuta
0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel, seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord vastupidine
- appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem
- programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud. 



Androidi süssteemiga tahvlid
+ on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete riistvara pakkujate vahel
+ appe on maa ja ilm ning enamgi veel
+ palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!)
+ iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi
+ on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja nt. Samsung. 
+ lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka USB mälupulk jt. laiendid
- viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje
- ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus, kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).

NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR, sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma kergesti minna) paremini.

Parim Androidi arvuti 2013 - http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/

Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see:
a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd on see 3+).

b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne.

Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline): http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKTtaristu_soovitused.pdf

Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur, meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com

Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist)
http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/

Võrgujuttu Pelgulinnast:



c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli (koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise luua materjalid, otsida programme jne.

c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu.  Seega arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega (Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms).

c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV (~50-100eur tükk),  Androidi puhul ma arvan on hind umbes sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek.

c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut akut/seadet ostma (halval juhul).

c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas?

c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks "tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal". 

c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks (või noh, räpasus paistab kergemini välja).

d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis? Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine, õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab, kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised hooldustööd (1-2 tundi per arvuti).

Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele kuluv aeg:

Android:
9 tundi programmide otsimine
Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi
seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi

Apple:
Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu Erakool.
Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi lihtsam, kuid mitte ka ideaalne.
Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama. 

Windows:
Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem.
Haldamine käib 1 seade korraga.

Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8 tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel kogemusi.

e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist, seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja. Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisega hulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ning administreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum. Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa olla kasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kui õpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siis seda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muu tarkvaraga.   

...................

Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit ja tahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaid asju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud. Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetita kui kasutate tahvelarvutit!!!

Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi, mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellega teha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipub kõike naelteks pidama.

Androidi Appid koolis

Siin on mõningaid näited mida Pelgulinna õpilased ja õpetajad on soovinud ainetunnis kasutada. Kuna palju appe sobib ka erineva aine alla, siis jaotused on üsna meelevaldsed.

Meie põhieesmärk oli kaardistada ära esilagu enam loodusteadus ja matemaatika. Samas ka kunsti on üsna palju välja toodud. Edaspidi tutvustame juba "appe" erinevates postitustes eraldi pikemalt.

See peaks olema teile ideeks kui palju on võimalusi, mitte täielik juhend, kuidas ja mida peaksite välja valima oma kooli jaoks. 

Loodusteaduse eesti keelsed appid

Füüsika ja astronoomia, mõõteriistad

Geograafia ja keskkond

Keemia ja bioloogia, anatoomia


Matemaatika

Kunst, video, esteetika

Muusika

Keel

Hooldus ja muidu vajalik

Algklassidele (NB! enamus algklassi asju on erinevate ainete all)

Sport ja toitumine


Liitreaalsuse appid (uus)

Appe ja programme Windowsi seadmetele (uus)